“Probleem veega” on naljaulmejutt mehest, kes saab kaela veegnoomi needuse, et vesi temast eemale hoiaks. Peategelase väike turismiäri ja elu ei lähe kohe üldse, sest kogu aeg sajab vihma ja naine on paras tulehark. Jutu alguseks on mees läbi raskuste pääsenud elumurede eest järvele kala püüdma, aga isegi kala ei võta. Kuni saab konksu otsa olendi, kes nimetab end veegnoomiks ja väidab, et tema ja teised temasugused korraldavad kogu maailma ilma. Kui veider mehike teatab peategelasele, et sellel ei saagi kalaõnne olla, sest kalapopulatsiooni säilimise huvides sel päeval ükski kala õnge otsa lihtsalt ei tule, keeb peategelasel üle ja ta solvab olendit rängalt. See toob kaasa needuse, et vesi peategelast enam ei puutu. Esialgu ei pea mees seda miskiks, siis muutub murelikuks (ei saa vett juua ega habet ajada). Hiljem selgub aga, et veeprobleemil on ka omad toredad küljed.
Lugu on ilmunud 1939. aastal ja mingi osa sellest on tänapäeval lugeda juba päris veider, näiteks tütrele kosjasobitamine. Üldjoontes siiski tore jutt, kus on välja arendatud nii idee kui ka huumoripool. Mina lugesin seda Gardner Dozoisi kogumikust “Modern Classics of Fantasy”, kus see oli avalugu.
Kirjakoi 