William Burroughs “Alasti lõunasöök”

alasti-lõunasöökSee biitkirjanduse ikooniline teos on üks ilge lugemine. Psühhedeelne segapudru allakäinud narkomaanidest ja homopornost. See ei ole minupoolne hinnang, vaid kirjeldus. Autor (kes oli selleks ajaks u 15 aastat olnud heroiinisõltlane ja just puhtaks saanud) ise ütleb ka midagi sellist ühest paljudest järelsõnadest. Et oli vaja anda ülesvõte või läbilõige, mitte jutustada lugu. Et lugemine oli vaev. Aga täna öösel, kui mu joobest hakkas saama pohmakas ja uni läks ära, avastasin, et poolpurjus peaga märkasin selles tekstis hoopis rohkem loogikat, tähendust ja isegi lahedaid kilde. Lugesin hommikuks läbi.

Raamatu loetavam osa on sada lehekülge järelsõnasid.

One Comment

  1. Oi-jee. 1960. aastate kontrakultuur. Vastandkultuur. Eelmisel kevadsuvel tegelesin sellega mingil määral. Tegin üht (Eesti) ajakirjalugu 1967. a San Francisco Armastuse suvest 50 aasta möödasaamise puhul (Eesti Naine, juuli 2017). Jah, hipid. Ja mitte Eesti omad. Käisin San Franciscos ja lahe ääres ringi, otsisin selle suve kohti ja inimesi. Üks 1967. a hipisuve peamine vaimukeskus siin oli Berkeley ülikool. See vastandkultuuri-värk, Allen Ginsberg, Jack Kerouac ja ka William S. Burroughs. Nemad öeldi olnud 1960. a-te kontrakultuuri suurimad ideelised mõjutajad. Aga nende tekstideni ma mullusui ei jõudnud. Nüüd teie Kirjakoi ja Tarmo lugemismulje ärgitusel hakkasin otsima, kas kohe ja suurema vaevata leiaks mõnd Burroughsi jutupala. Oligi veebis Burroughsi täies pikkuses lühijutt Queer. Mul pole teada, kas see on eesti keelde tõlgitud ja ilmunud ja kui, siis mis pealkirja all.
    Intelligentne, satiiriline, kohati küüniline, aga ka humoorikas naudisklev vaatleja kulgeb Mehhikos jm Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja kirjeldab kogetut ja ümbrust. See fluidum ehk mõju tõesti nagu möödaminnes võinukski olla üks mõttelisi teejuhte 1967. aasta vaba armastuse psühhedeelsesse suvesse. Kui see konkreetne novell oleks selleks ajaks ilmunud olnud. Kirjutatud on Queer arvatavasti 1950. alguses, esimest korda ilmunud 1985. a. Burroughsi avaldamisraskustest (ka Alasti lõunasöögiga) samuti mh nähtub, kui puritaanlik ja ka variserlik oma tsensuuriga oli tolle aja heaoluühiskond. Sõjavastasuse, selliste nähete (ja mõnede mõnuainete keelustamise) vastase protesti ja vaba armastuse väärtustamisega hipid ja kogu see vastandkultuur 1966-67 San Framciscos ju välja tuli. – Aga oma opioidi- jm sõltuvusest vähemalt vaimselt ei saanud Burroughs puhtaks vist elu lõpuni. Mis ent ei takistanud tal seda elu elamast päris kaua (1914-97).
    Tänan Kirjakoi päevikupidajaid oma teenäitamise eest.
    Margus
    San Francisco lahe äärest

    Meeldib

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s