Tallinna ülikooli teadlaste süsteemne ülevaade Eesti riigi arengust uue iseseisvuse ajal. Nagu sellistele raamatutele tavaline, tundub sisu vahepeal ilmselge ülekordamine, aga tänu sellele saad ka aru, et kui nad midagi pahasti ütlevad, siis mitte ilma asjata. Uut infot oli seal tegelikult ka küllaga, see oli kaalukas ning väärib teadmist. Mõnes peatükis jäi silma üks tähelepanuväärne lõik, aga see võis panna õhku ahmima, et tõepoolest, nii ongi! Kuidas ma sellest varem aru ei ole saanud? Tore on näha, et meie riik muutub ja areneb, sest juba oleme jõudnud osa teadlaste prognoosidest ümber lükata (näiteks erakonnamaastikul toimuvaga).
Peatükid on riikluse ja kodanikuühiskonna ülesehitamisest, rahvus- ja mälupoliitikast, parteipoliitikast, avalikust haldusest, keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse suhetest, haldusterritoriaalsest poliitikast, avalikust teenistusest, majanduspoliitikast, ja tulevikustsenaariumitest.
Iga ajakirjanik võiks selle läbi lugeda, et ei takerduks näiteks kasvõi ametnikkonna suhtelisest suurusest või otstarbest kirjutades jälle mingite ammuringlevate demagoogiliste pooltõdede otsa. Et jah, nagu käsiraamat, mille massiline lugemine parandaks meie avalikku debatti.
Kirjakoi 