Neli tükki mul neid Fafhrdi ja Gray Mouseri e-raamatuid oli ja nüüd on need otsas. See viimane koosneb kahest pikemast loost ja vahepalast. Esimeses, mis kannab nime “Stardock”, otsustavad fantasy-kangelased ronida ülikõrge ja järsu mäe otsa, sest on ebamäärane lootus leida sealt aare. Legendi järgi on seal kotike kalliskividega, mis hiilgavad öösel nagu tähed, aga päevavalgel on nähtamatud.
Mäkketõus ise on peaaegu võimatu, aga muidugi tuleb segavaid faktoreid veel – konkurendid seiklejad, koletised, hõim, mille kaks neidu leiavad, et Fafhrd ja Grey Mouser peavad aitama tugevdada hõimu geneetilist baasi.
Aga lugu ei püsi ainult eksootilise seikluse peal, vaid nagu selles sarjas ikka, kahe kangelase omavahelise suhtluse najal. Üks toredamaid Fafhrdi ja Grey Mouseri seiklustest.
Teises loos “The Two Best Thieves in Lankhmar” on seiklejad saagiga Lankhmaris tagasi ja nüüd seisab ees fantasy-kangelase töö raskem pool, millest kirjanikud tavaliselt pikalt ei pajata – aare rahaks teha.
Kui esimene lugu viis meid peadpööritavatesse kõrgustesse, siis viimane, “The Lords of Quarmall”, on õige klaustrofoobiline. Iidse võluri Quarmalli kuningriik asub maa all. Vanamehel on kaks poega, üks jõledam kui teine. Ühendab neid ka see, et mõlemad tahavad vanamehe surma järel kuningriiki endale krabada. Üks on endale selleks appi palganud Fafhrdi, teine Grey Mouseri. Kangelased muidugi ei tea, kelle vastu nad minema peavad. Ka päris värvikas seiklus.
Fafhrdi ja Gray Mouseri lood ei ole sugugi võrdselt huvitavad ja iseenesest mulle selline fantasy väga ei istugi, aga eneseiroonilises huumoris ja vahel väga ägedaks minevates seiklustes on mingi vägi, mis mind seda sarja muudkui edasi lugema ajas. Kindlat soovitust ei julge anda, aga proovida võib.
Kirjakoi 