Georges Simenon “Öö teeristil”

maigretMa ei hakka teesklemagi, et mul on Georges Simenoni Maigret’ krimkadest mingi ülevaade. Olen lugenud elu jooksul ehk poolt tosinat ja näinud mõnda filmi. Aga on fakt, et Maigret on üks mu lemmik-detektiive. “Öö teeristil” jäi silma Haapsalu raamatukogu tasuta raamatute riiulil ja nüüd on ta minu.

Maal leitakse ühest garaažist luksuslik auto, laip roolis. Majaomanik on Taani aadelkonna võsu, kes eitab igasugust teadmist juhtunust, aga on nii ekstsentriline, et jääb kahtlaseks igal juhul. Selgub, et ta elab majas erakuna koos oma ilusa õega, kes on vist isegi veidram tegelane. Nende naabriteks on kindlustusagent oma prouaga (tema auto oligi laibaga auto omanik) ja teeristis edukat autoremonditöökoda pidav endine poksija. Maigret sõidab kohapeale. Kõik väga erinevad nii iseloomult kui sotsiaalse klassi poolest.

“Öö teeristil” on kirjutatud 1930ndate alguses ehk aasta-paar pärast esimese Maigret romaani ilmumist. Seda on tunda nii tegelastes (no mis salapärased Taani aadlikud? See on nii 19. sajand!) kui ka nende väärtushinnangutes. Isegi Maigret tundub teistsugusem kui hilisemates romaanides, sihuke väga tahumatu ja tige tegelane. Vihisevad kuulid, kurjategijaid aetakse taga. Mulle meeldib 1950ndate stoilisem ja staatilisem Maigret rohkem.

Lugu ennast on raske hinnata. Ühtpidi ei usu ma, et seda on lugejal endal võimalik ära lahendada, mis peaks ju olema miinus. Teistpidi tekib seal aga päris lahe tohuvabohu, kui Maigret juhtumi lahendab ja maskid langevad. Tegelikult peaks raamatukokku või netti minema ja rohkem seda belglast lugema.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s