Ervin Õunapuu “Eesti gootika”

ounapuuErvin Õunapuu “Eesti gootika” esimene vihik on ehtne õudusjuttude kogumik. Eriti selle esimese osa lood, kus peategelasteks on lapsed. Need pole sellised vanaaegsed väljapeetud ja igavaks luitunud õudukad, vaid ahastamaajavad lood, mis püsivad mitu nädalat peas ja panevad judisema. Keegi kusagil võrdles Õunapuud Kivirähaga. Kui võrrelda, siis mitte kirjapandud tekstide, vaid “Rehepapi” filmiga. Õunapuu tegelased on grotesksed oma rumaluses, ebardlikkuses, vaesuses ja julmuses. Aga lugu on neist juttudes täitsa olemas.

Paistab, et tegevuspaik rändab ühest ajastust teise. Näiteks “Väike Lilli Noarootsist”, mis võitis ka Tuglase novelliauhinna. Väike Lilli on tüdrukutirts, kes elab pimedas tares isa hirmuvalitsuse all. Ema on surnud ja kui Lilli ema taga nutab, ähvardab isa, et naine tõusebki hauast üles ja tuleb mädanenuna neid kiusama. Lilli liipab ühte jalga. Selle on kuidagi põhjustanud isa, kuigi täpselt ei selgu, kuidas. Vahel käib neil külas kirikuõpetaja, kes arvab arglikult, et ehk võiks tüdruku ka kooli panna. Isa naerab alati selle mõtte välja. Kõik see mõjub mõnesaja aasta taguse loona, kuni ühel päeval, kui isa on mitu päeva sängis külm ja kange olnud, otsustab Lilli külapoodi minna. Teed ületades jääb ta aga presidendi auto alla. Meenutan, et 1990. aastatel käis president Lennart Meri sageli oma Paslepa residentsis Noarootsis. Tuleb välja, et puha kaasaeg. Või “Laadalised”, milles taluperemees otsustab oma nooriku kaarikuga Lihulasse kodumajanduskooli viia. Nagu oleks õnnis esimene wabariik, aga Lihulas põrkab vanker tänapäevase veoautoga kokku ja maainimesed saavad surma.

Kõige õudsam lugu oli “Hea Laps” Peressaare pere jõuludest. Ma ei hakka seda parem ümber jutustama.

Ilmumisajal lõi see raamat päris palju laineid. Mäletan, kuidas mu lugemishimuline kolleeg ja tubli kirikuinimene hakkas mult pärima, kas olen seda Õunapuu uut raamatut lugenud ja mis ma sellest arvan. Mina ei olnud. Kolleeg ütles, et väga imelik lugemine. Ühtpidi õudne, aga ei saa öelda, et kehv oleks. Aga olgu muuga kuidas on, tema ei saa aru, miks see kirik Õunapuul nii hirmsasti hambus on. Ma ei osanud vastata. Nüüd lugesin lõpuks selle ise läbi ja minu arust pole kirik üldse hirmsatmoodi hambus. Hoopis pereisade vastu paistab Õunapuul kole vimm olevat.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s