Peategelane Eva jätab ajakirjanikuameti Tallinnas ja naaseb lapsepõlvekoju Saaremaal. Teda ootavad seal 20 aasta vanused saladused, mis ei lase tal eluga edasi minna. Kunagi Eva kooliajal oli tapetud või jäljetult kadunud kolm selle küla neidu. Juhtumeid ei lahendatud ja see vajutas pitseri tervele külale. Eva isa oli uurimisega tegelenud politseinik, kes hiljem merre läks ja uppus. Mõni aeg hiljem võttis endalt elu Eva ema. Paljulubav algus, aga edasine ongi suuresti tegelaste p…sse läinud elude tutvustus. Saaremaale tuleb Eva kutse peale kõigepealt tema üks vend Londonist ja hiljem ka teine vend, edukas iduettevõtja. Mõlema edu on tegelikult fassaad. Keegi jälgib neid metsast ja nii mõnigi külaelanik on suures ärevuses.
Mulle ei meeldinud tegelased ja kirjaniku toon, mis oli natuke kuri ja üleolev. Lugemine läks vaevaliselt ja peaaegu vastumeelselt. Esimesest kolmandikust sain teada ainult, et kadunud tüdrukud on terve küla inimeste elu ja saatused pekki keeranud, aga nende hädasid oli maalitud liiga paksude värvidega. Tekst, eriti dialoog oli liiga ohtrasõnaline ja isennast kordav.
Lõpuks võiks isegi küsida, kas see üldse oli krimka. Peategelase uurimistöö küll tapjat ei paljastanud. Sisuliselt talle lõpuks lihtsalt öeldi, kes see oli.
Kirjakoi 