Virginie Despentes “Vernon Subutex”

vernon-subutex“Vernon Subutexi” Pariis ei ole Õnnepalu Pariis. Isegi mitte kakskümmend viis aastat hiljem.

Kes tahaks sellises Pariisis elada?!

Kuigi Õnnepalugi kirjeldab ju noid Pariisi kodutuid, keda ta oma jalutuskäikudel tahes-tahtmata kohtab ja vaatleb.

Nii et selles mõttes on Despentes`i Pariis ikkagi ka Õnnepalu oma. Võis ju Õnnepalu vabalt ka Subutexist mööda jalutada. Ehk huvitas teda Subutexi pilk? Aga Subutex nägi vaid jalgu, tema pilku ei tõsta. Teda möödakäijate vaatlemine ei huvita.

Muidu aga – eks Õnnepalu Pariis ole privilegeeritud vaatleja oma, vaatlemine iseenesest on juba privilegeeritud tegevus. Nagu raamatute lugeminegi. Kirjutamisest rääkimata. Eriti Pariisis kirjutamisest. Eriti juhul, kui ollakse idaeurooplane.

Idaeurooplasest vaatleja Pariisis, milline luksus!

Õnnepalu Pariis ongi üks suur privileeg. Despentes`i oma ei ole.

Muidugi, eks “Vernon Subutexi” või võtta ka ellujäämiskursusena keskealistele, aga sel juhul peaksid needki olema privilegeeritud. Veel. Sest hiljem nad raamatuid enam ei loe.

“Vernon Subutexist” muide ei ole eesti kriitikud (ega ka lugejad) suurt midagi kirjutatud, too mõnevõrra vaieldav ellujäämiskursuse määratlus oli ainuke, mille ma leidsin.

Kui ta aga ei ole ellujäämiskursus, mis ta siis on? Hoiatus?

Sest Despentes`i Pariis ei ole privileeg isegi mitte privilegeerituile endile. Enam ei ole, sest nad on unustanud, nad ei mäleta, et privileegid ei ole iseenesestmõistetavad, isegi mitte 21. sajandi Euroopas. Seal eriti.

“Ta pole kordagi mõelnud Brasiiliasse naasmisest, isegi kui räägitakse majanduslikust imest. Ta armastab Euroopat. Vana maailma rikkus, madalamate klasside jõukus, nende rahvaste muretus, kes on saanud unustada vaesuse, diktatuuride häbi, kes on veendunud, et nad on kaitstud, sest nad on rohkemat väärt, töökamad, intelligentsemad. Talle meeldib, et igal pool on küte sees, isegi postkontorid on puhtad, igaüks tahaks prantslasena sündida. Ainult nemad ise ei anna endale sellest aru. Ehk peab ka see, nii nagu paljud teisedki igavesena tundunud asjad, lõpuks muutuma.”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s