“Katrina oli vanim kolmest õest, taluomaniku tütar Põhja-Soomest Pohjanmaa maakonnast. Kolmest õest oli ta kõige ilusam, kõige rõõmsam ja kõige uhkem.”
Pohjanmaa peretütar laseb noore meremehe Johani luiskelugudel saarestiku ilust ja toredusest oma pea segi ajada ning abiellub ülepeakaela ja kaasavarata.
Kui paralleele tõmmata, ja kiusatus tekib, sest “Katrina” ilmus 1936. aastal, siis natuke nagu “Tõde ja õigus” (1926-1933) ja natuke nagu “Toomas Nipernaadi” (1928). Tegelikult ei ole “Katrina” muidugi kumbagi.
Salminen tõe ja õigusega ei tegele, tema jutustab lihtsalt loo, aga aeg on sama, elu raske nagu Vargamäel ja sinised õunad, mis puis pidid kasvama, tuletavad tahes tahtmata meelde Gailiti.
Karge saaga 20. sajandi alguse Ahvenamaast. Tore raamat, ilus tõlge (Emma Rosalinda Haliste, 1904-1952).
Kirjakoi 