“Ohver number 2117” on Q-osakonna ehk komissar Carl Mørcki kaheksas lugu.
Kellest selles raamatus on saanud millegipärast Carl. Lihtsalt Carl.
Mørcki nimi ei käi kordagi läbi. Vist. Päris kindel ei ole, aga silma ei hakanud küll.
See eesnimekultuse needus…
Käigu pealt ei oska öelda, mis on komissar Maigret` või miss Marple`i eesnimi. Poirot on Poirot, mitte Hercule. Kas komissar Mørck on nii kõva tegelane, et kinnistub lugeja teadvuses Carli, mitte komissar Mørckina?
Lugesin vanu sissekandeid. Ega pärast “Patsiendikaarti nr 64” (ja see ilmus 2016) suurt midagi paremaks läinud ole. See tõlkija(te) vahetamine on ikka paras nuhtlus. Olin üsna valvas ja siis hakkaski Assad “Ohvris number 2117” hüperventileerima.
Lõpu poole pidin juba guugeldama, et teada saada, mida tõlkija on mõelnud bandana ja projektiilide merega.
Lugu ise on selline… On ja ei ole ka. Lugeja saab teada, kes on Assad, aga see liin ei ole eriti huvitav ega usutav, hädavaresest ajakirjaniku oma samuti mitte.
Huvitav on Alexandri liin, aga seda avab autor vähe ja see jääb poolikuks ka.
Üldse jäi lahtisi otsi, nii et karta on, et neid lugusid tuleb veel. Oleks siis, et ilma projektiilideta.
Kirjakoi 