“Nukk” on psühholoog Freyja ja politseinik Huldari sarja viies osa.
Selle potentsiaalselt ilmeka, aga tegelikkuses ilmetu paari ja nigela miljöö üle on juba virisetud, nii et ega ma suurt midagi oodanud.
Teisest ja kolmandast ehk “Lõpparvest” ja “Lunastusest” oli ka meeles, et kuidagi venima kippusid need Freyja ja Huldari lood. Kangesti hõredaks kiskus.
Aga seal ta oli – keskkogus vanade või mingil muul põhjusel hüljatud raamatute riiulis, nagu neid ikka nüüdsel ajal igal pool on. Võetagu, viidagu, loetagu.
No ma siis võtsin. Edasi läheb tema Rebase riiulisse, ikka vähe viisakam varjupaik, soe tuba ja lahke pererahvas.
Aga “Nukk” täitsa üllatas. Esiteks oli see üle ootuste põnev.
Teiseks omandas Huldar mingi piirjooned, tõsi, see oleks hea lugemiskontroll: iseloomusta Huldarit.
Kui pliiats ja vihk ligi hoida ja kõik neljasajale lehele saputatud pudemed välja kirjutada, siis ikka juba midagi nagu oleks.
Kolmandaks ei veninud.
Nii et peris hää, soovitustega neile, kellel on juurdepääs Rebase riiulile, aga muidu ka.
Kirjakoi 