Eia Uus “Tüdrukune”

uusNo mis ma oskan ütelda…

Lugesin, võib isegi vist ütelda, et ootasin seda raamatut suure huviga. Ja mõtlesin, et mida paganat see pealkiri ometi võiks tähendada.

Mis on sümptomaatiline. See mitteteadmine. Raamat läbi, tundus see isegi naljakas. Et ma ei teadnud. No kus ma saanukski 🙂

Aga muus osas… No naistekas see ei ole. Naistekas ei tulekski (ja see on kompliment) autoril välja, kui ta ka kangesti tahaks. Aga ega ta taha. Naisteka jaoks on ta liiga hea tüdruk.

Ei oskagi ütelda, on “Tüdrukune” rohkem raamat naistele või meestele või kes teda õieti (ja eeskätt) peaks lugema. Või kas nad loevad. St loevad-loevad, aga kas just need, kes peaks. No peab lootma. “Puhta põllekese ja lumivalgete põlvikutega” head tüdrukud loevad nagunii. Aga küsimus jääb, see kui…

“Kui ma poleks olnud Nii Hea Tüdruk kuni väga hiljutise ajani, oma puhta põllekese ja lumivalgete põlvikutega.”

Et mis siis oleks?

Aga äkki ei olekski midagi? Isegi raamatut mitte.