Tegelikult harjusin ma sellega isegi lõpuks ära.
Kuigi ma ikkagi ei tea, miks peaks 21. sajandil sedaviisi kirjutama ja kes seda loeb.
Aga ma siiski lugesin, kohati isegi mõningase huviga, aga nojah.
Mis mind paelus, oli raamatuklubi. Ja pärapõrgus asuv häärber. Pole iseenesest paha.
Gootilike kulisside kirjeldamisele läks muidugi kole palju aega, enne kui midagi sündima hakkas. Karakterid polnud ka suurem asi, kuigi pidanuks nagu olema.
Ja natuke liiga palju minestamist.
Stiili koha pealt ei oskagi öelda. Kas see on meelega halb, aga ei kanna välja, või on see lihtsalt halb? Või on see selline moodne moodsa kirjaneitsi loodud toote tüüpi lugu?
Või üsna kenasti tõlgitud kehv raamat või mis?
Kirjakoi 