Alessandro Baricco “Siid”

SiidAlessandro Baricco “Siid” on üks neid raamatuid, mis peaks kodus olemas olema, et teda ikka ja jälle riiulist välja võtta, lehitseda ja siit-sealt lugeda. Seda enam, et süžee on kaasakiskuv, nii et ei raatsi lugemist katkestada, tahaks ju teada, mis edasi saab, samas peaks aga lugema (ja üle lugema) just hästi aeglaselt, lehekülje, lõigu- või lausekaupa.

“Siid” on väga ilusas keeles, poeetiline ja sügav raamat, 19. sajandi lugu, kus pole lennukeid, pesumasinaid ega psühhoanalüütikuid, vaid vigase käega ketrusvabrikant Baldabiou, kes mängib iseendaga piljardit ja on endale lubanud, et kui sant käsi peaks tervet võitma, siis lahkub ta linnast kohe ja igaveseks, ning linnapea pojast siidiussikaupmees Joncour, üks neid inimesi, kellele meeldib oma elu pigem kõrvalt jälgida, pidades sobimatuks seda ise mingil moel mõjutada. Niisugused inimesed vaatlevad oma elukäiku moel, nagu tavaliselt vaadeldakse vihmast päeva.

“Siidi” sündmustik kaotaks nii mõndagi, kui hakata seda ümber jutustama. Alessandro Baricco ise on “Siidi” kohta kirjutanud nii:

“See ei ole romaan. Ega ka jutustus. See on lugu, mis algab noorukiga, kes sõidab läbi pool maailma, ja lõpeb ühel tuulisel päeval järvega, mis on siinsamas. Mehe nimi on Joncour. Järve nimi pole teada.

Võiks ju öelda, et see on armastuslugu. Kui see oleks kõik, poleks tasunud seda jutustada. Juttu tuleb ka igatsusest ja valust, sa tead küll, mis need on, kuid õiget nime neile anda ei oska. (Vana lugu. Kui sa asjadele nimesid ei leia, võtad appi lood. See lihtsalt käib nii. Juba ammusest ajast peale.)

Kõigil lugudel on oma muusika. Sellel siin on valge kõla. /…/ Kui mängitakse hästi, siis nagu kuulduks helisemas vaikust, ja need, kes selle järgi tantsivad, hoidku neid Jumal, oleksid nagu liikumatud. Neetult raske asi see valgekõlaline muusika.

Ega muud suurt lisada olegi.”

Kui ehk seda, et “Siid” on tõesti nagu muusikapala, ja mitte ainult kaunite kujundite jms pärast, mida seal on ju ka, vaid puhttehniliselt, ülesehituslikult. Olgu see kui raske tahes, Baricco mängib oma lugu hästi. Imetlusväärne, mida kõike on võimalik sõnadega teha.

One Comment

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s