Ursula K. Le Guin “Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia”

ilmajaetudTagakaane tekst ütleb, et “Ilmajäetud” on enim läbiuuritud ja analüüsitud Le Guini teoseid ja pole ka ime – et uurida, peab olema, mida uurida, ja “Ilmajäetutes” on.

Esmajoones muidugi ühiskonnakorraldused, mille teke ja loomus pakuvad lõpmata palju võimalusi arutleda. Mis iseenesest nii väga huvitav ei olnudki.

Tahes-tahtmata kippus meelde Lessing ja temale jääb Le Guin selles osas kõvasti alla.

Mis oli huvitav aspekt – et ühiskonnas, kus demokraatia tundub olevat iga kandi pealt pisiasjadeni kindlustatud, tekivad ikkagi varjatud võimustruktuurid, mida varjatumad, seda hoomamatumad ja selle võrra ka eriti ohtlikud. Mis omakorda meenutas Atwoodi, aga see ei seganud.

Ühiskonnakorraldustest huvitavam oli samaaegsus – ajakäsitlus, mille järgi pole aeg lineaarne, vaid ring, korduvus.

PS Tõlge paraku jätab soovida, aga lugedes on nii palju mõelda, et ega see väga häirigi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s